26. mai 2008

Hiiumaa pildialbum

Pilte saab näha siit.
Head vaatamist!

Viimase koolinädala uudised

27.mai
Homme ootab meid vibrosaalis Jänku-Juss. See tegelane on meile tuttav Lastekast. Pärast Jänku-Jussiga kohtumist on meil põhikooli õpilaste tutipidu.
28.mai
Vaatame üle oma kooliasjad, õpikud ja laenutatud raamatud viime raamatukokku.
29.mai
Klassis on suurpuhastus. Isiklikud asjad viime koju, ka võimlemisriided, kapp tuleb tühjaks teha, kapivõti anda klassijuhatajale.
30.mai
Kell 9.00 toimub ekskursioon Coca Cola tehasesse. Ootan õpilasi kooli kell 8.00, et koos minna tehasesse.Lõunasöögiks oleme tagasi koolis ja peale seda jätkuvad koolitunnid.
2.juuni
Matk Pääsküla rabasse. Ootan õpilasi kooli kell 8.45, et koos minna bussiga 33 Hiiu peatusesse. Seal ootab meid giid. Söömine toimub matkal. Kaasa võib võtta juua. Selga ilmale vastav riietus ja jalga mugavad jalanõud (mitte kingad). Peale matka tuleme tagasi kooli.
3.juuni
Kell 9.00 toimub pidulik kooliaasta lõpuaktus. Selga pidulik riietus. Pärast aktust on ühine kringlisöömine ja klassijuhatajatund.

25. mai 2008

Hiiumaa reisipäevik

Rada viib Sääretirbile. (Foto erakogust)

Teine päev
Hommikul kell 8 oli meil hommikusöök. Sõime neljaviljaputru, pudrule võis panna neli erinevat moosi: porgandimoosi, porgandiastelpajumoosi, pohlamoosi, astelpajumoosi. Taluperenaine keedab ise moose. Anu-Maie moosid kannavad Hiiumaa Rohelist märki, kuna need on eestimaised loodustooted. Pakuti veel vorstivõileiba ja joogiks oli mahl ning kohv. Pärast hommikusööki jutustas perenaine Anu-Maie meile Pihla talust. Pihla turismitalu asub Hiiumaal Kõpu tuletorniga ehitud poolsaare keskosas ja on väga pika ajalooga. Perenaise vanaisa oli juba 19. sajandil Hiiumaa kuulus laevaehitaja ja -omanik. Siis ostis ta mõisalt maa ja rajas siia oma kodutalu. Siin elab juba neljas põlvkond.
Pihla talu maadel asuvad esimesest aastatuhandest pärit kivikalmed, rauaajast pärit muinaspõllud ja 1761. aastal ehitatud tuulik (tuulik töötab siiani). Taluõuelt on näha Kõpu tuletorni.
Jätsime Pihla taluga nägemiseni ja sõitsime Kassari saare suunas. Kassari on suuruselt viies saar Eestis. Esimese peatuse tegime Orjakul, kus läksime linnuvaatlustorni. Seal erilist midagi ei olnud, ilm oli ka juba tuuline. Lugesime infotahvlilt, et siin pesitseb eri liiki linde, keda saab ka binokliga jälgida.
Edasi oli plaan minna jalgsi Sääretirbile. Bussi jätsime parkimisplatsile ja alustasime teekonda Sääretirbi suunas. Rada kulges kadakate vahel. Lõpuks paistiski kiviklibune rada ja see oligi Sääretirp. Sääretirp on 3 km pikkune. Mõned julgemad tegid oma jalad ka märjaks, pole ime, et varsti on nohu-köha käes.
Järgmisena külastasime Vaemla villavabrikut. 19.sajandil ehitati paekivist hoone heinaküüniks. Selles majas on olnud külapood, jahuveski ja hiljem nõukogude ajal oli siin villavabrik. Majas on vanad masinad ja perekond Valdma tegi 1990ndatel aastatel hoonele ja masinatele põhjaliku remondi. Vanad masinad on pärit Poolast. Meile näidati, kuidas lambavill kraasitakse masinaga, kahjuks läks see masin just meie juuresolekul katki ( elektrilühis tekkis). Edasi vaatasime, kuidas saadakse heie. Heidest korrutatakse lõng. Lõngu ei värvita ( valge, hall, pruun, must). Hiidlane niidab villa ja toob selle Vaemla villavabrikusse. Siin saab villast lõng, millest tehakse kampsuneid, kindaid , mütse ...
Kuna meil oli palju aega, siis tegime pikema peatuse Suuremõisas. Siin on Suuremõisa loss, kus praegu on kaks kooli: Suuremõisa Põllumajandustehnikum ja Suuremõisa Põhikool. Lossi ümbruses on park ja kõrvalhooned, osa neist oli varemeis.
Läksime parki, kus oli suur kiik, erinevad turnimisredelid ja kaugemal paistis infotahvel, kust algas loodusõpperada.
Istusime murule ja alustasime "maffiamängu". Meie, õpetajad, soovisime ka mängus osaleda, et aru saada mängu mõttest. Kert leidis lähedalasuva poe ja sinna tormati head-paremat ostma.
Suuremõisast sõitsime Heltermaa sadamasse. Heltermaa hotellis ootas meid tellitud lõunasöök: kartulid, kotletid, porgandisalat ja jäätisekokteil. Prae kõrvale jõime jõhvikamorssi. Kõht sai täis ja meel oli ka parem.
Nüüd oli aeg praamile sõita. Õpetaja Marika organiseeris väikese ekskursiooni kapteniruumi. Saime näha, kuidas praam sõidab. Ruumis oli igasuguseid masinaid ja arvuteid. Laevatekil oli tugev tuul ja enamuse ajast veetsime sees.
Rohuküla sadamast sõitsime Haapsallu, et jalutada Haapsalu Piiskopilinnuses. Linnuse ajaloost viiplesid 10.klassi tüdrukud Mailis, Kätlin ja Jekaterina. Enne seda saime infot Haapsalu linna kohta. Haapsalu linnast viiplesid Krister, Gert, Martin ja Fredi.
Tagasiteel Tallinnasse tänasime bussijuhti ja õpetaja Marikat, ilma temata ei oleks me saanud nii kaugele sõita soodsalt. Eelkutseõppe projektist jäi raha üle ja see raha võimaldas meil tellida bussi sõiduks.
Hiiumaale sai ring peale tehtud ja see oli muljetavaldav reis, millega jäädi rahule.

24. mai 2008

Hiiumaa reisipäevik

Esimene päev
22.mai varahommikul väljus tellitud buss kooli juurest. Meid oli kokku 26 õpilast (7.-10 klassid) ja õpetajad Reet, Maret, Tiit, Marika, Aire ning raamatukoguhoidja Triin. Kõigepealt võtsime Kevini Rummust peale. Ja edasi algas sõit Rohuküla suunas. Rohuküla sadamas sõitis buss praami kõhtu. Praam sõitis 1,5 tundi. Enamik õpilasi oli päikesetekil, sest seal oli kõige soojem. Osa õpilasi sõitis praamiga esimest korda ja nende jaoks oli sõit suur elamus. Praamil oli ka teiste koolide ekskursioonibusse.
Enne reisi oli õpilastel ülesanne otsida infot Hiiumaa ja teiste vaatamisväärsuste kohta ja olla giidi rollis. Ja kui Heltermaa paistma hakkas, siis viiplesid Gretel ja Mihkel Hiiumaa kohta.
Heltermaad kutsutakse ka Hiiumaa üheks mereväravaks.
Heltermaa kohanime saamislugu.
Heltermaalt sõitsime Pühalepa valda. Meie soov oli minna Kallaste pangale. Kallaste pank kuulub looduskaitse alla. Kallaste pank on umbes 400 meetri pikkune ja kuni 10 meetri kõrgune paeastang, mis asub keset Kallaste metsa. Buss peatus parkimisplatsil ja suundusime läbi metsa panga poole. Metsa vahel ründas meid sääseparv. Paeastangu all tegime pilte.
Muistend Kallaste panga kohta.
Järgmine peatus oli meil Ristimäel. Ristimägi on üks populaarsemaid paiku Hiiumaal. Kimmo, Lilia, Helle ja Eleriin viiplesid Ristimäe kohta. Ristimäe kohta on mitmeid lugusid. 18.sajandil( Eesti oli siis Vene tsaarivõimu all) pidid rootslased lahkuma oma kodusaarelt. Nad pidasid siin oma lahkumisjumalateenistuse ja püstitasid esimese risti. Kes esimest korda Ristimäele tuleb, teeb oma kätega looduslikust materjalist risti väljarännanud rootslaste mälestuseks.
Teine legend pajatab, et kaks pulmavankrit ei andnud teineteisele teed. Selle tulemusena sai ühest vankrist pruut ja teisest peigmees surma. Ellujäänud abiellusid omavahel ja hukkunute mälestuseks pandi esimene rist.
Ristimäel oli meil ka söögipeatus, kuna kõhud said tühjaks. Kõhud täis, algas tee Tahkuna poolsaare poole. Aga enne seda sõitsime militaarmuuseumi juurde, kuna siin pidime giidiga kohtuma, kes viiks meid militaarretkele. Et aega parajaks teha, külastati militaarmuuseumi. Muuseumiõuel olid väljas leitud torpeedod, Jeep 1941.aastast ja veoauto. Hiljem selgus, et giid ootas meid hoopis Kärdlas. Lõpuks leppisime kokku, et retkejuht tuleb Tahkuna poolsaarele.
Tahkuna poolsaarel võttis meid vastu Tahkuna majakas ja Tahkuna ninale püstitatud Estonia mälestusmärk. Daniel viiples, et mälestusmärk on pühendatud Estonial hukkunud lastele. Reisiparvlaev Estonia uppus teel Tallinnast Stockholmi 28. septembril 1994. Õnnetuses hukkus 852 inimest.
Meie retkejuht saabuski ja algas militaarretk Tahkuna poolsaare metsas. Retkejuht Urmas Selirand oli muhe ja tegi nalja nagu hiidlastele kohane. Retke pikkus oli kokku 5 kilomeetrit. Käisime kahes laskemoonavarjendis, seal oli vaja taskulampi, kuna varjendites oli pime. Päris põnev oli liikuda. Retk kulges läbi metsa, tee peal nägime mitmeid katakombe, kuulipildujadžotte, kahuritorne... Teekonna keskel jõudsime randa. Nägime ära Hiiumaa kõige suurema rändrahnu. Retk lõppes ühel platsil, kus ootas meid buss. Sellel platsil oli ka suur tahvel, millel ilutses Nõukogude Liidu kaart ja CCCP. Sellest oldi vaimustuses ja tehti mitu grupipilti (poisid, tüdrukud, õpetajad ja kõik koos) Lapsed olid tublid. Eva oli meil kõige väsinum ja suuremad poisid kandsid Evat kordamööda kukil.
Selle päeva viimane külastuskoht oli Kõpu tuletorn.
Tuletorni ajaloost viiplesid meile Teet ja Gerli. Kõpu tuletorn on Hiiumaa sümbol. Tuletorn ehitati Hansa Liidu nõudmisel, sest Hiiumaast läks mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne kaubatee. Aga mereteel kadusid kaubalaevad. Tuletorn ehitati vaheaegadega 1504-1540. Algul oli 20 meetrine tuletorn ilma tuleta ja nimetati paagiks. Paak paistis kaugele merre. 17.sajandi keskel hakati põletama puid paagi platvormil. Hiljem tehti tuletornile juurdeehitusi ja praegu on torni kõrgus maapinnast 36 meetrit. Tuletorn töötab ainult pimedas.
Tornis olid kõrged trepiastmed, aga torni tippu jõudsime.
Teel Pihla turismitallu külastasime õpetaja Mai Saali suvekodu. Ta on oma aeda istutanud erinevaid okaspuid ja põõsaid. Kiviktaimlas kasvasid erinevad taimed.
Lõpuks ometi jõudsime Pihla tallu. Taluperenaine Anu-Maie võttis meid vastu. Meie käsutada oli kaks maja. Meid ootas valmistehtud voodid ja maitsev õhtusöök. Õhtusöögiks pakuti kartuleid hakklihakastmega ja porgandimoosiga purukook. Küll oli maitsev kohvi kõrvale kooki süüa!
Pärast õhtusööki uurisime ümbruskonda ja poisid organiseerisid "maffiamängu".
Esimene päev oli väsitav ja peagi vajusime unne.

Jätkub ...

21. mai 2008

Kadrioru pildialbum


Kadrioru loss ja park

(erakogu)

Aastal 2008 täitub Kadrioru lossi sünnist 290 aastat. Suuremad üritused algavad juba 24.maist. Täna veetsime 3 tundi Kadriorus. Kõigepealt käisime Kadrioru lossis. Lossis on Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu. Erinevates saalides on lääne-euroopa ja vene maale 16.-19.sajandist. 16.-19.sajandist on pärit ka mööbel, skulptuurid, portselan, klaas.
Vene tsaar Peeter I lasi lossi ehitada 1718.aasta suvel. Keisrinna Katariina I auks nimetati koht, kuhu loss ehitati, Jekaterinenthaliks. Eesti keeles on Kadriorg.
Lossi taga on lilleaed. Jalutasime Presidendi residentsi poole. Tahtsime näha auvalvet. Edasi läksime Kadrioru parki. Kadrioru park ei ole terviklikult säilinud. On märgata itaalia-prantsuse pargistiili. 1722.aastal istutasid vene soldatid parki 550 puud. Luigetiigis olid purskaevud.
Lapsed viiplesid, et neile meeldis väga. Johanna ütles, et tema sünnipäevapidu oli peetud lossis mõned aastad tagasi.
Ja homme algab reis Hiiumaale.

20. mai 2008

Donna on karm ema

Pilt on võetud looduskalendrist. Pildil piilub üks kurepoegadest Padise tiiva alt välja.
Täna oli meil arvutiklassis viipekeeletund. Õpetaja Aire viiples kureuudiseid ja vaatasime videod. Saime teada, mis juhtus ühe kurepojaga. Loodame, et teised kurepojad kasvavad suurteks ja tugevateks.
Siit saab lugeda.

19. mai 2008

Neljandat kurepoega ei ole enam

Pildil ongi tänase seisuga 3 poega.

Kahjuks ei ole pesas enam 1 kurepoega. Praegu on pesas 3 kurepoega. Me ei tea, mis juhtus, me võime oletada. Võib arvata, et linnupoeg oli nõrk ja ta visati pesast välja. Looduses on nii, et nõrgemad ei jäeta ellu, ellu jäävad tugevamad.
Hetkel on pesal soojendamas isaslind. Pesas on veel 1 muna, mis on koorumata.
Kuidas linnupojad süüa saavad?
Emas- või isaslind sööb kala. Pesas oksendab lind poolseedinud kala välja ja linnupojad nokivad. Kui kala on liiga suur, siis isas- või emaslind kugistab kala jälle alla ja oksendab uuesti kalatüki välja.
Kuidas linnupojad sooja saavad?
Emas- või isaslind soojendavad vaheldumisi linnupoegi ja koorumata muna oma kehasoojusega.

17. mai 2008

Hiiepuude näitus

Tallinna Heleni Koolis on pärimuskultuurikuu raames avatud foto- ja joonistuste näitus „Eestimaa looduslikud pühapaigad“. Näituse pidulik avamine toimub 20.mail kell 10.

Hiieuurijate koostatud fotonäitus on kui teejuht läbi Eesti ajalooliste pühapaikade ja nendega seotud uskumuste ning tavade. Piltidele on lisatud pärimuspaiku või nendega seotud tavasid tutvustavad allkirjad. Lisaks on välja pandud ligikaudu nelikümmend Tallinna Heleni Kooli õpilaste joonistatud hiie- ja iidsete sirvikalendrite pilti.

Fotonäitus on varem väljas olnud Tallinna Linnahallis, Rocca al Mare koolis ja Kuressaare Kultuurikeskuses. Fotode autorid on Auli Kütt, Ahto Kaasik ja Ahto Raudoja. Tekstid kirjutas Ahto Kaasik.

Kui on soov näitust külastada ja samas proovida ka ise joonistada oma sirvikalender või pilt hiiepuust, siis palume teatada oma osavõtust alates 19.maist
tel. 50 43 650 Marit Oinus, Tallinna Heleni Kooli kunsti- ja käsitööõpetaja.

Teisipäeval, 20.mail kell 10.10-10.55 on vibrosaalis loeng Eesti pühapaigad ja hiiepuud (pärimuskultuur), lektor Elo Liiv, fotograaf Ahto Kaasik.

16. mai 2008

Linnu-uudised

Kolm kurepoega ema Donnaga

Pesas on nüüd 3 kurepoega. Mis värvi nad on? Tundub, et halli värvi.
Eile varahommikul koorus teine kurepoeg, pesas oli siis Padis. (isaskurg)
Teine kurepoeg.
Kolmas kurepoeg. (vajuta paremal olevale 16.mai videole)

Kui ma eile õhtul töölt koju minema hakkasin, märkasin ühte lindu.
Vaata pilte, kes on pildil ja esmaspäeval ootan vastust.



15. mai 2008

Löwenruh' pargis

Eile peale lõunasööki sõitsime liinibussiga Mustamäele. Külastasime Löwenruh' parki.
Varem oli pargi asemel heinamaa. Rootsi ajal (17.sajandil)kinkis Rootsi kuninganna Kristina selle piirkonna Tallinna raele. Tallinna linnakodanikud nimetasid seda kohta Kristiinentaliks (Kristina org). Siia hakkasid kerkima suvemõisad. Põhjasõja ajal põletati suvemõisad maha ja pärast sõda hakati taas ehitama suvemõisaid.
Toonase Kristiinentali suvemõisatest oli suuremaid Löwenruh' mõis. Suvemõis kuulus Eestimaa asekubernerile Friedrich von Löwenile, kelle nimest on tulnud ka mõisa nimetus Löwenruh ("lõvirahu").
18.sajandist on osaliselt säilinud sel ajal kujundatud looduslähedase pargi välisilme koos saarekeste, kanalite ja sildadega. Lisaks asusid siin veel ballisaal, kondiitriäri, restoran, keeglirada, lasketiir ning linlaste seas armastatud ravikümblusasutus.
19.sajandil suvemõis suleti. Praegu on säilinud kivisild, lõviskulptuur, jääkelder ja tallihoone. Lõviskulptuur restaureeriti 2005.aastal Tallinna Kristiine Lions klubi eestvedamisel.
Löwenruh' pargis on loodusõpperada 14 vaatluspunktiga.
(Löwenruh' ajalugu pargi infotahvlilt)

14. mai 2008

Koorus esimene poeg

Pildil on näha koorunud poega.
Täna hommikul koorus Donna ja Padise pesas esimene poeg.
Poja koorumise ajal oli pesas Padis. Nüüd jääme ootama teisi kurepoegi, kes peaksid varsti kooruma.
Uudis on
siin.

Kui me täna Löwenruhi pargis käisime, nägime pardipoegi tiigis ujumas. Ilm oli küll päikeseliselt külm, aga lastele väga meeldis. Peagi saab ka pilte näha.

11. mai 2008

Blogimäng

4 tööd, mis mul on olnud:
1. Linnaameti Posti sorteerija
2. õpetaja (siiani)
3. suvel olen olnud kasvataja lastelaagris
4. lisaks kodutööd

4 filmi, mida vaataks uuesti ja uuesti:
1. Madisoni maakonna sillad
2. Sügis New Yorkis
3. Visa hing I-IV
4. Kahevõitlus

4 kohta, kus ma olen elanud:
1. Olen kogu aeg elanud Pelgulinnas.
2. Kooliaegadel Tartus.
3. Kalamajas.

4 sarja, mida ma armastan:
1. CSI sarjad
2. Hercule Poirot
3. Miss Marple
4. Monk

4 kohta, kus ma olen puhkamas käinud:
1.koolivaheajad Paides, Narvas, sugulaste juures maal
2.Eesti saared: Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Naissaar, Aegna, Kihnu
3.Lõuna-Eesti
4.Nõukogudeaegsed reisid: Aserbaidžaani, Moldova, Gruusia, Leedu, Läti, Venemaa (Peterburg, Moskva)... Nostalgia :)

4 lemmikrooga:
1. wokiroad
2. lõhe ahjus
3. kartulipuder hakklihakastmega
4. ahjukartulid ahjulihaga

4 veebilehte, mida ma külastan iga päev:
1. koolielu.ee
2. ekool.ee
3. hot.ee
4. postimees.ee

4 kohta, kus ma praegu parema meelega oleksin:
1. teki all soojas:) mujal hetkel ei tahaks kusagil olla
Aga, kui peaks kodunt ära minema, siis:
2. SPA-s
3. mere ääres väikeses majas
4. kusagil eksootilises kohas

Kellele ma blogipalli edasi viskan?
Need, kes minu blogi loevad, võivad ise ka vastata. :)

Esimene emadepäev

ESIMENE EMADEPÄEV
Helmi Mäelo

Heledal maikuu pühapäeval 1923. a. astusid sooäärse onni vanaema ja tütrepoeg nobedal sammul koolimaja poole.
“Saame näha... saame näha, mis on,” pomises vanake omaette.
“Vanamamma, kas sa tõesti ei tea, mis on emadepäev?” küsis kuueaastane kahvatu poiss tudisevalt vanaemalt.
“Ei tea, Attu, ei tea, saame näha, mis on,” pomises vanake endiselt vastuseks.
“Miks sa ei tea, vanamamma, tead ikka kõike?” nõudis rahutu poiss edasi.
“Kust ma siis seda tean, mis ei ole olnud!”
“Ei ole olnud, kas kunagi ei ole olnud?”
“Kunagi ei ole olnud siin ümbruses. Olen elupäevad siin elanud, kaugemale kirikut pole jalagagi saanud, emadepäeva siin ümbruses pole olnud.”
Lähenesid koolimajale. Emake ajas end kepi najal sirgemaks, poisi süda tagus rinnakoopas ja silmad särasid avatud uksi nähes.
“Vanamamma, vaata, vanikud ukse ümber!” hõiskas poiss.
“Tule rutem, vanamamma, uksed ehk suletakse, tule rutem!”
“Tulen, Attike, tulen, jookse sina eel, istu pingiotsale, saame jalgugi toetada, näe, rahvast tuleb teisest väravast palju.”
Att oleks küll hüpanud, kui vanaema oleks jõudnud kaasa hüpata, kuid üksinda, ei.
Koolimaja oli ilustatud roheliste kaskede ja valgete lilledega. Pikad vanikud põimusid risti - rästi läbi klassitoa.
“Emadepäeva lilli!” Väike valges kleidis tütarlaps pistis vanaemale rinda paar valget lilleõit.
“Minule, minule lilli,” ümises vanake. Att unustas suugi lahti, vahtis rahvahulka, vahtis askeldavaid poisse ja tütarlapsi, vahtis põhjatu ilusat koolituba.
“Istuge siia, siin on ruumi.” Väike poiss võttis vanakesel käest ja juhtis ta esimestesse pinkidesse. - “Oh sa hää laps, jalad väsisidki ära,” vanake kaapas paitegemiseks poisile käega, kuid see oli juba kadunud.
Kell helises. Rüsinal jooksid mudilased oreli lähedale nurka. Poisid taha, tütarlapsed ette. Õpetaja astus tõsise näoga lähemale, avas mänguriista, vajutas ühele klahvile ja ümises ise häält järele. Siis kõlas laul:

“Kas ema südant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel, muutmata.
Ta sinu rõõmust rõõmu näeb,
Su õnnetusest osa saab.”

“Eesti Naine”, 1929, nr. 5.
Väike emadepäevaraamat. - Tallinn: Perioodika, 1994. - Lk. 15 - 16. (www.miksike.ee)

Kallid emad

Täna on see päev, kus emasid meeles peetakse.

Emadepäevaks
Lisbeth Loim

Käes on kena maikuu,
valgeis õites kirsipuu.
Päike taevavõlvil särab,
murekillud peidab ära.

Maikuus on tähtis päev,
issi vara turgu läeb.
Lilleõisi hoolsalt valib,
tordigi veel koju tarib.

Ruttu mõned võileivad teeb,
oi, kohvigi meil juba keeb!
Pidulaud saab kohe kaetud
ja emmegi lauluga üles aetud.

Täna, emakene, oleme kõik head,
paitame sul õrnalt pead.
Töödest vaba, puhka veel,
rõõmus olgu sinu meel.

Rõõmsat emadepäeva!

8. mai 2008

Metsanädal

Metsanädal 2008 motoks on „Kasvab mets, kasvab Eesti!“ Mets toidab, mets katab – mets hoolitseb meie eest.
3.mail oli üle-eestiline koristuspäev "Teeme ära". Osa võtsid ligi 50 000 eestimaalast. Eesti on nüüd puhtam.
5.-11.maini kestab üle-eestiline metsanädal. Selle aasta metsapealinnaks sai Pärnu.
Meie kooli toodi esmaspäeval suur puidust karp looduspiltidega. Täna riputati need pildid üles.
Sellel nädalal toimuvad üle Eesti puude istutustalgud, matkad, filmide näitamised jne. Metsanädala programm nii lastele kui täiskasvanutele on
siin.

Lisaks saab vaadata ka Ramsese seiklusi. Ramses on heasüdamlik jahikoer. Ramsese peremees on vanapoiss. Nad käivad koos jahil.

Ramsese seiklused jahil



Ramses kohtub karuga



Ramses käib kalal ja lohutab karupoega


Mõnusat õhtut!

1. mai 2008

1.mai on volbripäev, nõidade ja tarkade päev, kevadpüha

Eesti rahvakalendris on 1. mai kui volbripäev. Kust tuli nimi volbripäev? See nimi on saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi.
Kes oli Walburga? Püha Walburga on populaarsemaid katoliku pühakuid. Ta on nurganaiste, talupoegade ja koduloomade kaitsepühak. Veel edendavat ta põlluviljade kasvamist ning aitavat koerahammustuse, marutõve, katku, köha ja silmahaiguste vastu.
Püha Walburga atribuut on õlilambike.
Koos 1. mai saabumisega tähistame kevadpüha, sest nüüd on tõeline kevad käes.

1. mail soovitatakse kaunvilja külvata ning kartulid maha panna. Kullamaal teatakse, et kevadpüha toob pääsukesed. Haljalas öeldakse, et kui volbripäeval vihma ja lörtsi sajab, siis nõiad vihtlevad.
Kaunist kevadet!