Inglitemaa ja jõulupidu Heleni koolis, 20.detsembril

Aastaid on olnud meie koolis Päkapikumaa. Sel aastal oli Päkapikumaa asemel Inglitemaa. Punased päkapikumütsid jätsime koju. Inglitemaa riietuse värv oli roosa, helesinine,valge või hõbedane.
Mida me Inglitemaal tegime?
Iga õpilane sai osalejakaardi, kuhu märgiti pärast töötoa külastust vastav sümbol. Loomadetoas saime pikakõrvalist küülikut süles hoida, rotipoegi vaadata, vutti imetleda, merisiga paitada ja kilpkonnal jalga kõdistada, ainult prussakas jäi oma kasti.
Sporditoas katsusime jõudu, kaarditoas valmistasime jõulukaarte, ehetetoas valmistasime ehteid. Mida me veel tegime? Joonistasime ingleid, meisterdasime siidipaberist ingleid, värvisime klaasi, kudusime salli, glasuurisime piparkooke. Lõpuks käisime ka jõuluvana juures muusikatoas, kus proovisime igasuguseid pille.
Pärast Inglitemaa külastamist toimus meie koolis jõuluesinemine. Kõik esinemised olid vahvad ja südamlikud.
Õhtune osa oli pidulikum, kus ei puudunud ka jõululaud. Kavas olid seltskondlikud mängud, viktoriin ja kingituste jagamine jõuluvana poolt.

Tallinna Loomade Hoiupaigas, 18.detsembril.

Jõulud on selline aeg, kus väike heategu on meelespidamine. Nii ka meie pidasime meeles kodutuid loomi või neid loomi, kes oli kodudest välja visatud, kuna loom sai äkki suureks. Külakostiks viisime kuivtoitu koertele ja kassidele.
Hoiupaik oli üsna kaugel ja meil tuli sõita kolme bussiga. Ei olnud hoiupaiga leidmine nii kerge. Kõigepealt sattusime vale maja juurde, kus oli suurelt silt: Armsad loomasõbrad, loomade hoiupaik ei asu sellel territooriumil. Teeviit näitas teed väikesele kruusateele. Lõpuks jõudsime siiski õige maja juurde. Kuna meil oli veel aega, enne kui majauks lahti tehti, vaatasime ringi. Maja teises otsas on suured aknad, kuhu saime sisse piiluda, see oli kasside tuba. Kassid peesitasid oma korvides või seinale kinnitatud riiulil. Üks valge kass, kes oli eriti kurva näoga, jälgis meid aknast.
Meil oli aega täpselt üks tund, siis pidime tagasi minema bussiga nr.57, mis väljus kell 15.17.
Koerad olid kõik ilusti puuris, need koerad olid sõbralikud ja liputasid saba. Selline mulje jäi, et iga koer nagu ütleks, no võta mind! Paari koeraga saime ka jalutada, aga väga lühikest aega. Koerte talitaja sellega rahule ei jäänud, et koerad said lühikest aega jalutada.
Rohkem veetsime aega kasside juures. Oi, kui soe tuba oli. Oli näha, et kassidel oli mugav ja soe olemine.

Lisan ka mõned pildid.

Alustuseks

Vaatan, et blogipidamine on populaarseks muutunud. Lugeda on tõesti mõnus, aga ise kirjutada, see pigem kättevõtmise asi.
Natuke endast. Olen Heleni kooli klassiõpetaja. Õpetan liitklassis, kus on nii LÕK kui ka TÕK alusel õppivad lapsed. Kindlasti mõtlete, kas raske ei ole? Oma tööd armastan ja eks igaühel ole oma töö südamelähedane.
Blogipidamise eesmärgiks on pigem oma klassi tegemistest kirjutada, et lapsevanemad saaksid tagasiside tegemiste näol. Loomulikult on huvitav ka meie tegemistest lugeda kõigil, kel huvi.

Head lugemist!