Esimene emadepäev

ESIMENE EMADEPÄEV
Helmi Mäelo

Heledal maikuu pühapäeval 1923. a. astusid sooäärse onni vanaema ja tütrepoeg nobedal sammul koolimaja poole.
“Saame näha... saame näha, mis on,” pomises vanake omaette.
“Vanamamma, kas sa tõesti ei tea, mis on emadepäev?” küsis kuueaastane kahvatu poiss tudisevalt vanaemalt.
“Ei tea, Attu, ei tea, saame näha, mis on,” pomises vanake endiselt vastuseks.
“Miks sa ei tea, vanamamma, tead ikka kõike?” nõudis rahutu poiss edasi.
“Kust ma siis seda tean, mis ei ole olnud!”
“Ei ole olnud, kas kunagi ei ole olnud?”
“Kunagi ei ole olnud siin ümbruses. Olen elupäevad siin elanud, kaugemale kirikut pole jalagagi saanud, emadepäeva siin ümbruses pole olnud.”
Lähenesid koolimajale. Emake ajas end kepi najal sirgemaks, poisi süda tagus rinnakoopas ja silmad särasid avatud uksi nähes.
“Vanamamma, vaata, vanikud ukse ümber!” hõiskas poiss.
“Tule rutem, vanamamma, uksed ehk suletakse, tule rutem!”
“Tulen, Attike, tulen, jookse sina eel, istu pingiotsale, saame jalgugi toetada, näe, rahvast tuleb teisest väravast palju.”
Att oleks küll hüpanud, kui vanaema oleks jõudnud kaasa hüpata, kuid üksinda, ei.
Koolimaja oli ilustatud roheliste kaskede ja valgete lilledega. Pikad vanikud põimusid risti - rästi läbi klassitoa.
“Emadepäeva lilli!” Väike valges kleidis tütarlaps pistis vanaemale rinda paar valget lilleõit.
“Minule, minule lilli,” ümises vanake. Att unustas suugi lahti, vahtis rahvahulka, vahtis askeldavaid poisse ja tütarlapsi, vahtis põhjatu ilusat koolituba.
“Istuge siia, siin on ruumi.” Väike poiss võttis vanakesel käest ja juhtis ta esimestesse pinkidesse. - “Oh sa hää laps, jalad väsisidki ära,” vanake kaapas paitegemiseks poisile käega, kuid see oli juba kadunud.
Kell helises. Rüsinal jooksid mudilased oreli lähedale nurka. Poisid taha, tütarlapsed ette. Õpetaja astus tõsise näoga lähemale, avas mänguriista, vajutas ühele klahvile ja ümises ise häält järele. Siis kõlas laul:

“Kas ema südant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel, muutmata.
Ta sinu rõõmust rõõmu näeb,
Su õnnetusest osa saab.”

“Eesti Naine”, 1929, nr. 5.
Väike emadepäevaraamat. - Tallinn: Perioodika, 1994. - Lk. 15 - 16. (www.miksike.ee)