Hiiumaa reisipäevik

Esimene päev
22.mai varahommikul väljus tellitud buss kooli juurest. Meid oli kokku 26 õpilast (7.-10 klassid) ja õpetajad Reet, Maret, Tiit, Marika, Aire ning raamatukoguhoidja Triin. Kõigepealt võtsime Kevini Rummust peale. Ja edasi algas sõit Rohuküla suunas. Rohuküla sadamas sõitis buss praami kõhtu. Praam sõitis 1,5 tundi. Enamik õpilasi oli päikesetekil, sest seal oli kõige soojem. Osa õpilasi sõitis praamiga esimest korda ja nende jaoks oli sõit suur elamus. Praamil oli ka teiste koolide ekskursioonibusse.
Enne reisi oli õpilastel ülesanne otsida infot Hiiumaa ja teiste vaatamisväärsuste kohta ja olla giidi rollis. Ja kui Heltermaa paistma hakkas, siis viiplesid Gretel ja Mihkel Hiiumaa kohta.
Heltermaad kutsutakse ka Hiiumaa üheks mereväravaks.
Heltermaa kohanime saamislugu.
Heltermaalt sõitsime Pühalepa valda. Meie soov oli minna Kallaste pangale. Kallaste pank kuulub looduskaitse alla. Kallaste pank on umbes 400 meetri pikkune ja kuni 10 meetri kõrgune paeastang, mis asub keset Kallaste metsa. Buss peatus parkimisplatsil ja suundusime läbi metsa panga poole. Metsa vahel ründas meid sääseparv. Paeastangu all tegime pilte.
Muistend Kallaste panga kohta.
Järgmine peatus oli meil Ristimäel. Ristimägi on üks populaarsemaid paiku Hiiumaal. Kimmo, Lilia, Helle ja Eleriin viiplesid Ristimäe kohta. Ristimäe kohta on mitmeid lugusid. 18.sajandil( Eesti oli siis Vene tsaarivõimu all) pidid rootslased lahkuma oma kodusaarelt. Nad pidasid siin oma lahkumisjumalateenistuse ja püstitasid esimese risti. Kes esimest korda Ristimäele tuleb, teeb oma kätega looduslikust materjalist risti väljarännanud rootslaste mälestuseks.
Teine legend pajatab, et kaks pulmavankrit ei andnud teineteisele teed. Selle tulemusena sai ühest vankrist pruut ja teisest peigmees surma. Ellujäänud abiellusid omavahel ja hukkunute mälestuseks pandi esimene rist.
Ristimäel oli meil ka söögipeatus, kuna kõhud said tühjaks. Kõhud täis, algas tee Tahkuna poolsaare poole. Aga enne seda sõitsime militaarmuuseumi juurde, kuna siin pidime giidiga kohtuma, kes viiks meid militaarretkele. Et aega parajaks teha, külastati militaarmuuseumi. Muuseumiõuel olid väljas leitud torpeedod, Jeep 1941.aastast ja veoauto. Hiljem selgus, et giid ootas meid hoopis Kärdlas. Lõpuks leppisime kokku, et retkejuht tuleb Tahkuna poolsaarele.
Tahkuna poolsaarel võttis meid vastu Tahkuna majakas ja Tahkuna ninale püstitatud Estonia mälestusmärk. Daniel viiples, et mälestusmärk on pühendatud Estonial hukkunud lastele. Reisiparvlaev Estonia uppus teel Tallinnast Stockholmi 28. septembril 1994. Õnnetuses hukkus 852 inimest.
Meie retkejuht saabuski ja algas militaarretk Tahkuna poolsaare metsas. Retkejuht Urmas Selirand oli muhe ja tegi nalja nagu hiidlastele kohane. Retke pikkus oli kokku 5 kilomeetrit. Käisime kahes laskemoonavarjendis, seal oli vaja taskulampi, kuna varjendites oli pime. Päris põnev oli liikuda. Retk kulges läbi metsa, tee peal nägime mitmeid katakombe, kuulipildujadžotte, kahuritorne... Teekonna keskel jõudsime randa. Nägime ära Hiiumaa kõige suurema rändrahnu. Retk lõppes ühel platsil, kus ootas meid buss. Sellel platsil oli ka suur tahvel, millel ilutses Nõukogude Liidu kaart ja CCCP. Sellest oldi vaimustuses ja tehti mitu grupipilti (poisid, tüdrukud, õpetajad ja kõik koos) Lapsed olid tublid. Eva oli meil kõige väsinum ja suuremad poisid kandsid Evat kordamööda kukil.
Selle päeva viimane külastuskoht oli Kõpu tuletorn.
Tuletorni ajaloost viiplesid meile Teet ja Gerli. Kõpu tuletorn on Hiiumaa sümbol. Tuletorn ehitati Hansa Liidu nõudmisel, sest Hiiumaast läks mööda Põhja-Euroopa tähtsaim Ida-Lääne kaubatee. Aga mereteel kadusid kaubalaevad. Tuletorn ehitati vaheaegadega 1504-1540. Algul oli 20 meetrine tuletorn ilma tuleta ja nimetati paagiks. Paak paistis kaugele merre. 17.sajandi keskel hakati põletama puid paagi platvormil. Hiljem tehti tuletornile juurdeehitusi ja praegu on torni kõrgus maapinnast 36 meetrit. Tuletorn töötab ainult pimedas.
Tornis olid kõrged trepiastmed, aga torni tippu jõudsime.
Teel Pihla turismitallu külastasime õpetaja Mai Saali suvekodu. Ta on oma aeda istutanud erinevaid okaspuid ja põõsaid. Kiviktaimlas kasvasid erinevad taimed.
Lõpuks ometi jõudsime Pihla tallu. Taluperenaine Anu-Maie võttis meid vastu. Meie käsutada oli kaks maja. Meid ootas valmistehtud voodid ja maitsev õhtusöök. Õhtusöögiks pakuti kartuleid hakklihakastmega ja porgandimoosiga purukook. Küll oli maitsev kohvi kõrvale kooki süüa!
Pärast õhtusööki uurisime ümbruskonda ja poisid organiseerisid "maffiamängu".
Esimene päev oli väsitav ja peagi vajusime unne.

Jätkub ...